Mustad nõud ja väiksed reisiplaanid

Ma blogiks palju tihedamini, sest see on iseenesest huvitav tegevus, aga ma lihtsalt alati unustan ära. Damn. Igatahes koristasin kööki ja ma lihtsalt nii jälestan musti nõusid, mitte, et meil seal alati neid jube palju oleks, aga rõvedad on nad ikkagi. Ma pigem küüriks ausalt vetsupotti kui tegeleks nende vastikute nõudega. Õnneks ma pean need küll ainult nõudepesumasinasse toppima, aga ikkagi, ma ei tea miks, aga ma v-i-h-k-a-n musti nõusid. Kui kuskil potis on olnud koorene pasta, see pott on kraanikausis, uuuh, mind ajab see öökima. Hapukoor kuskil taldriku peal, ökkkk.

Tean, et tegelikult peaksin siin eesti keele õidsuse mõttes kasutama kaldkirja võõrväljendite jms jaoks, aga ma ei taha, sorrios. 

Ma olen nii õnnelik, et Domps lõpuks ühtlase sõjakisa asemel on hakanud ütlema ka erinevaid sõnademoodi kõlavaid silpe. Ta ütles neid kunagi palju väiksemana ka, aga siis kuidagi kaotas huvi ja hakkas lihtsalt häälitsema. Papa ja opa on põhilised, aga igakord on ka midagi uut ja sellist, et aru üldse ei saa, mida see nüüd matkima peaks. Ja küll see aeg lendab ruttu, ta saab ju juba varsti 9-kuuseks! Kuidas? Aga ma ei ole väga selline, kes kurvastab, et ta juba suur on, pigem ootangi, et juba rääkima hakkaks ja ütleks ilusti otse, mida ta tahab. Oleks tore, eks!

Igatahes ma nii tahaks minna kuskile reisile, pole juba pool aastat välismaale saanud. Seega nüüd plaanimegi väikest trippi, oktoobris või novembris. Kuna mingit väga kauakestvat reisi ei saa praegu ette võtta, siis saab siiski paariks päevaks igapäevarutiinist eemale hiilida. Piilungi nüüd vaikselt lennupileteid Berliini. Sinna just seetõttu, et ööbida saame meie sõbra Tõnni juures ja ta läks sinna vaid natuke üle kuu tagasi, sai töö it-valdkonnas. Oleks põnev temalt pikemalt kuulda, kuidas tal seal kõik toimib, kuidas meeldib ja millised on siiani muljed nii Saksamaast, tööst, kolleegidest. Mingeid täiesti sada protsenti kindlaid plaane veel ei ole, aga väga loodan, et läheme!